Head kolleegid! Siin on kahjuks ehe näide sellest, kuidas tehakse tervet seadust ümber ainult ühe inimese tarbeks. Peaminister otsustas, et soovib panna riigisekretäriks oma inimese, keda ta usaldab, kes ei hakka tema kliimaseadust või muid seadusi kritiseerima. Aga kahjuks tuli välja, et kehtivas seaduses olev haridusnõue, et sellega ei ole võimalik peaministri valitud inimest riigisekretäriks määrata. Ja mida siis tehakse? Kas hakatakse uut inimest otsima? Ei. Muudetakse seadust, muudetakse nõudeid, peidetakse see kobareelnõusse teiste muudatustega, mis puudutavad üldse ministeeriumide valdkondade muutmist, tuuakse siia ja 101 Riigikogu liiget peavad arutama ja hääletama ühe inimese haridusnõude muutmist. Sest muul juhul lihtsalt Michal ei saa riigisekretäriks panna seda inimest, kelle ta valis.

Ja mida on toodud täna põhjenduseks? Esiteks on öeldud, et seadus on ajale jalgu jäänud, 30 aastaga on palju muutunud, et riigisekretäril ei peagi olema juriidiline haridus, tema roll peab muutuma, tema on juht, tippjuht, tema mänedžer. Mul on küsimus: kui mingi hetk oli tekkinud selline arusaam riigisekretäri rollist, siis miks pole seda muudatust kordagi varem arutatud? 30 aastat oli aega seda muudatust teha. 30 aastat probleeme ei olnud ja nüüd, kui tuli uus peaminister ametisse, kui tal tekkis soov vahetada riigisekretäri, nüüd tullakse selle eelnõuga siia saali. Vabandust väga, aga see ei näe üldse hea välja.

Kui ma vaatan praegu kehtivat Vabariigi Valitsuse seadust, siis mis on riigisekretäri ülesanded? Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest, jälgib, et Vabariigi Valitsuse eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega, ja annab sellele kinnituseks oma allkirja. Ehk siis, kui mõni seadus ei vasta põhiseadusele või muule seadusele, siis ta seda allkirja ei anna. Kuidas ta saab seda teha, kui temal ei ole vastavat haridust? Või siis muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, muudetakse riigisekretäri rolli, et tema ei pea enam seda põhiseaduspärasuse analüüs tegema? Aga seda ju ka ei muudeta. Mul tekkis mõte, et aga võibolla see ongi uue valitsuse, võibolla see ongi uue peaministri soov, et olekski selline riigisekretär, kes ei näekski neid vigu, kes ei näekski neid vastuolusid, nagu on teinud näiteks praegune riigisekretär just viimase olulise kliimaseaduse puhul.

Justiitsminister tõi välja ka seda, et näiteks tema ametis pole juurahariduse nõuet. Esiteks, ministritel peaks üldse olema vähemalt kõrghariduse nõue, siis võibolla oleks vähem praakeelnõusid ka siia Riigikogu saali jõudnud ja riigi olukord poleks niivõrd nigelas seisus. Aga see on muu arutelu. Teiseks, võibolla varsti peaks üldse justiitsministril olema hoopis IThariduse nõue, sest nagu me teame, selle eelnõuga ITvaldkond liigub hoopis Justiitsministeeriumi valdkonda. Ja veel üks oluline asi. Justiitsminister tõi välja, et väga paljud ametnikud, kes töötavad seadustega, nemad ei pea omama juuraharidust. Aga võibolla see ongi probleem? Võibolla see ongi tänase õigusloome probleem, et meil järjest töötavad ametnikud seadustega, kirjutavad need seadused valmis, ja neil ei ole juuraharidus. Ja siis me imestame, et kust nii palju õiguspraaki tuleb ja järjest kas president või õiguskantsler viib kõik seadused Riigikohtusse.

Ja see, kuidas täna see eelnõu siia Riigikokku jõudis, siia saali jõudis, see ei näe üldse hea välja. Ja probleem tegelikult ei ole isegi mitte selles hariduse nõude muutmises, vaid see, kuidas seda tehakse. Et alguses leitakse inimene ja siis otsustatakse, et oleks tema järgi vaja seaduses olevad nõuded muuta. Aga see loob väga halva pretsedendi. Kas see tähendab seda, et tulevikus on nii, et iga uus peaminister hakkabki korraldama ümber Riigikantselei tööd, hakkab valima uusi inimesi. Iga kord, kui tuleb uus peaminister, tuleb uus riigisekretär, tulevad teised tippametnikud. Ja kas siis ka tulevad uued eelnõud ja muudetakse veel võibolla äkki mingid haridusnõuded? Võibolla tuleb uus ametnik, kellel ei ole isegi magistrikraadi ükskõik mis valdkonnas. Kas siis üldse kaotatakse ükskõik mis kõrghariduse nõue?

Ja veel üks oluline aspekt, et kahjuks sellega kõrgete riigiametnike positsioonid politiseeritakse. Siiamaani on olnud alati see seisukoht, et eriti olulised sellised riiklikud tippametikohad, need ei peaks olema poliitilised. Ja nüüd me näeme, et see tendents on järjest muutumas. Sest miks loodi üldse ametkond? See on loodud selleks, et tasakaalustada poliitikat. Et oleks järjepidevus riigi juhtimises, oleks kriitiline mõtlemine, oleks julgus seda kriitikat avaldada. Ja nüüd seda järjepidevust soovitakse lammutada. Me ju teame, milline meie poliitmaastik on. Iga poolteise aasta tagant meil valitsus vahetub. Kas meil siis iga poolteise aasta tagant hakkavad vahetuma ka tippametnikud?

Anastassia KovalenkoKõlvarti kõne on täismahus kuulatav videos!