HelleMoonika Helme: "Hea peaminister! Küsimus on olukorra kohta riigis. Ma tõesti loodan, et te teate, mis olukord riigis on, hoolimata sellest, et te olete siin nii vähe kohal viibinud. Isegi teie koalitsioonikaaslased, valitsuse liikmed ei suutnud teid pikalt tabada, et arutada riigieelarvet ja sellega seonduvalt mõtestada Eesti inimeste elu ja hakkamasaamist järgmisel aastal riigieelarve valguses. No ma saan aru, et te käisite ja käite jätkuvalt otsimas seda välismaa onu – ma vähemalt loodan, et käisite –, kelle käest eelarvesse raha juurde saada, sest teie valitsuse ajal on riigi kulutused olnud meeletud. Valitsemiskulud üha tõusevad, raha voolab kõiksuguste abipakettide näol riigist välja ja maksumaksjal ja ettevõtjatel on hing juba üsna kinni. Te viite jäärapäiselt ellu ka oma ideoloogilist rohepööret, mis viimsegi raha ettevõtjate taskust ära võtab. Tõsi küll, vähesed, teile lähedal seisvad ettevõtted ja suurärimehed, eriti muidugi energeetikud, kosuvad jõudsalt meie kõigi arvel. See on tõesti tõsi. Aga ülejäänud, nagu te olete juba öelnud, peavadki suurte ideede nimel kas [äri] lõpetama või vaatama, kuidas teisiti ellu jääda.

Te võite ju öelda, et me pole kunagi elanud paremini kui nüüd – jäägu see teie arvamuseks –, kuid inimeste igapäevamured tuleviku pärast aina kasvavad ja lahendusi teil neile pakkuda ei ole. Aga ega see teid vist eriti ei morjenda ega huvita ka, sest teie eesmärk on välismaa onude abiga maanduda kusagile pehmele, kõrgele kohale. Vaadaku siis Eesti rahvas ise, kuidas ellu jääb.

Aga kõige suurem mure, mida rahva hulgas ringi käies ja rahvaga rääkides [olen kuulnud], on see, kas sõda tuleb, tegelikult enam mitte kas, vaid millal. Eesti on ette valmistamata, meil ei ole eriti vahendeid, millega vastu panna, kui idanaaber otsustab meid sõjaliselt rünnata, ja ta teeb seda. Seda näitas ka ülbe piiripoide eemaldamine, mida omakorda, näpp suus, vaatas pealt meie olematu piirivalve – selle ärakaotamisel on Reformierakonna ja kõigi nende teiste suurerakondade rasvased näpujäljed, kes on 30 aasta jooksul suurema osa ajast võimul olnud.

Ja nüüd ma küsin otse, mis on teie plaan, kui Venemaa peaks ründama Eestit, no ütleme, näiteks augustis, mis statistiliselt on sõdade algamise aeg. Mis saab Eestist, mis saab Eesti rahvast, kuhu varjuda, mida teha, kuhu minna, kuidas hakkama saada?

Teie kindlasti siia ei jää, sest teil on põhjus Eestimaa tolm kiirelt jalgadelt pühkida. Teie peate jooksma elu eest, aga mida teil eestlastele pakkuda on?"

"Rahateemal jätkame. Lugesite ette, mis kõik vajab raha, aga me teame, et ei saa valmistuda sõjaks, Eesti kaitsmiseks, teha rohepööret ja ehitada Rail Balticut samal ajal. Ajal, kui te igapäevaselt ju halate, et raha ei ole. Rail Balticu teema käis siit juba korra läbi. Me kuulsime reibast tõdemust, et Rail Baltic on väga hea projekt. Aga tegelikult ei ole. Näiteks Priit Humal on kirjutanud väga põhjapaneva artikli, kus ta ütleb, et praegu on viimane võimalus tunnistada Euroopa Liidule, et me ei suuda Rail Balticut ehitada, õigemini selle ehitamise kohustust täita. Rail Balticu eelarve ületab Euroopa Liidu rahalised võimalused. Lisaks on selle maksumus, mis algse prognoosi järgi oli 2,4 miljardit eurot, kasvanud 30,7 miljardile. Ka seda algset peeti juba liiga kalliks, aga Siim Kallas surus selle projekti Euroopas läbi. Seda nimetati tookord raha koju toomise projektiks ehk välismaa onu projektiks, selleks ilustati tasuvusanalüüse ja loodeti, et saab Euroopa Liidu raha eest teatud ettevõtteid nuumata. Rahvale presenteeriti seda kui midagi eriliselt head ja ilusat.

Tegelikkuses me aga teame, et tasuvusanalüüse tehakse selleks, et need garanteeriks, et me ei võta endale üle jõu käivaid kohustusi. Nüüdseks on kõigile selge, et kellegi Rail Balticuga seotud unistused tähendavad äärmiselt negatiivset mõju nii Eesti majandusele, konkurentsi‑ kui ka kaitsevõimele. Vähesed muuseas teavad, et Siim Kallase algatusel ei loodud Eestile mitte rahalaeva, vaid võeti Eestile hoopis kohustus ehitada Rail Baltic valmis aastaks 2030, ükskõik kui kalliks see ka ei läheks. Ehk välismaa onult tõesti selleks raha ei tule. Ühel hetkel on see järjekordselt üle jõu käiv koorem meie maksumaksja õlgadel. Ja isegi kui maksustada lisaks autodele, kinnisvarale, hingamisele ja söömisele ka habemed, kiilaspead, ahjud, tapeedid ja peeglid, nagu ajaloost teada on, ei jõua me seda ikkagi ära finantseerida.

Mis plaan teil sellega on? Äkki peaks nüüd ikkagi Euroopa Liidus oma mõjuvõimu – te väidate, et teil on väga suur mõjuvõim selleks, et selgitada neile, et see projekt tuleks tegelikult peatada."